Non-Kodak Moment
2008
Installation in a group exhibition called "Madness" in the Contemporary Art Museum of Estonia
Curated by Dénes Farkas
17.06.–13.07.2008
Installatsioon grupinäitusel "Hullumeelsus" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Kuraator Dénes Farkas
2008
Installation in a group exhibition called "Madness" in the Contemporary Art Museum of Estonia
Curated by Dénes Farkas
17.06.–13.07.2008
Installatsioon grupinäitusel "Hullumeelsus" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Kuraator Dénes Farkas
EN
The artwork, exhibited at the Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM) in June 2008, called “Non-Kodak Moment” was built upon different components, creating as clear as possible associations, which, considering the earlier art-experiences of the viewer would help to intensify her/his expectations. Built in an industrial environment (which has historically opposed, and still is creating an association of a “liberating” alternative to a traditional gallery space), the installation derived from the aesthetics of the ‘white cube’. A long white corridor, lighted from above, led to a white square room, which was not visible from the entrance. A corridor has been an often-used motif from the post-minimalist installations in the 1960es onwards, and has carried different metaphors as well as emphasised the temporal and spatial dimension of the artwork. The culmination of my piece consists in a meeting between the viewer and a clean square opening in the external wall of the room – a “picture” – an artwork that the viewer has been most likely waiting for, but not in such a form. The unexpected form of the “picture” arises from the context of photography – from a relation between the continuous flow of time and photographic representation. In a wider scale the installation deals with viewers’ common expectations towards the artwork, as well as with different relation between the two- and three-dimensional art and the viewer. Berit Teeäär, Expectations – Experience – Disappointment. 2010 ET Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis 2008. aasta juunis eksponeeritud installatsioon „Non-Kodak Moment” oli üles ehitatud erinevatele, võimalikult selgeid assotsiatsioone tekitavatele komponentidele, mis, arvestades vaataja tõenäolisi varasemaid kogemusi, aitaksid tema ootusi võimendada. Industriaalsesse keskkonda (mis on nii ajaloost lähtuvalt kui tihti ka tänases praktikas „vabastavaks” alternatiiviks klassikalisele galeriile) loodud valge kuubi esteetikast lähtuv installatsioon kujutas pikka valgeks värvitud ja ülevalt valgustatud koridori, mis lõppes esmapilgul varju jääva valge neljakandilise ruumiga. Koridori motiiv, mis on olnud läbivaks juba alates 1960ndatel loodud postminimalistlikest installatsioonidest, märgistas nii ootustest kantud teekonda kui ka rõhutas kunstiteose ajalist ja ruumilist mõõdet. Installatsiooni kulminatsiooniks olev minimalistlikult vormistatud neljakandiline ava ruumi otsaseinas markeeris „pilti” – kunstiteost, mida vaataja suure tõenäosusega oligi oodanud. „Pildi” tavatu vorm lähtus fotograafia kontekstis püstitatud küsimusest aja katkematu kulu ja fotograafilise representatsiooni vahekorrast; laiemas plaanis vaataja trafaretsest ootustest kunstiteosele ning kahe- ja kolmemõõtmeliste visuaalide erinevast suhtest vaatajaga. Berit Teeäär. Ootused – kogemus – pettumus. 2010 ––––– Maria Juur artiklis „Hullumeelsus: peatage maailm, tahan maha minna”, ajakiri Cheese 30/08, lk 41: „Ka Berit Teeääre töö võimaldab visuaaliale orienteeritud maailmaga mõneks momendiks mittesuhestuda. Kodaki-hetke ja photo opportunity asemel satume „Non-Kodak Momentisse”, taas üleni valgesse ruumi, mille aknast (mõttekadreering) avaneb vaade Linnahalli ümbruse ahermaale. Saab maha istuda ja vaadata. Saabki tõdeda, et silm kohe puhkab. Hetk on oma mittemidagiütlevuses nii steriilne ja puhas, et külastajal palutakse enne pikka valgesse koridori sisenemist lausa helesinised kilesussid jala otsa tõmmata, mis muidugi suurendab põnevust; ja ka pettumus võib osutuda kõikehaaravamaks, sest käigu lõpus ootab meid suvaline vaade, eimiski kui kulminatsioon. Õnneks on pettumus piinlikkuse kõrval üks pühamaid võimalikke tundmusi – ja külastaja saab teadlikuks oma mugavast ootusest ilu ja visuaalselt löövate lahenduste järele.” “Madness: Stop the World, I Want to Get Off“ by Maria Juur, Cheese Magazine 08/30, page 41: "For a few moments Berit Teeäär's work allows you to not interact with the world oriented to visuals. Instead of a Kodak moment and a photo opportunity, we find ourselves in a "Non-Kodak Moment", again in an all-white room with a window (thought-framing) overlooking the wasteland. You can sit down and watch; and admit that it's easy on the eye. The moment is so sterile and clean in its nothingness that the visitor is asked to pull on blue plastic slippers before entering the long white corridor, which of course increases the excitement; and disappointment can turn out to be more universal, because at the end of the passage we face an arbitrary view, nothing as the climax. Fortunately, disappointment is one of the most sacred feelings possible, next to embarrassment - and the visitor becomes aware of his/her comfortable expectation of beauty and visually striking solutions." |